Rahvaauto uus tõlgendus, VW Golfist järgmisel pulgal istuv Passat on alati olnud oma turusegmendis tegijate seas.Vanemad Passatid olid väga ruumikad, lihtsa ehitusega vastupidavad autod. 1996.aastal esitletud viimase põlvkonna Passat astus sissetallatud rajalt veidi kõrvale.Funktsionaalsuse ja madalate ülalpidamiskulude asemel tõusis esiplaanile pilkupüüdev disain, kõrgel tasemel viimistlus ja paremad sõiduomadused.

Üheksakümnendate aastate lõpupoole hakkas VW võtma selget suunda odavalt rahvaautolt korraliku kvaliteetauto poole. Uus Passat oli selle poliitika esimene käegakatsutav vili. Talle järgnes kohe Golf IV ja seejärel Bora. Passat nägi välja väga uudne ja nooruslik ning mõjus sportliku ja atraktiivsena isegi baasvarustuse korral. Sedaankerega auto langev katusejoon oli kõike muud kui praktiline, piirates tagaistmel istuja pearuumi, ent see ostjaid ei seganud. Kes tahtis praktilisust, see ostis universaali, millele suudeti samuti kena ja pilkupüüdev välimus anda.

Passatist kujunes mitte väga rikaste (ent mitte ka vaeste) inimeste luksusauto. Sisse vaadates oleks tegu justkui klass kallima autoga. Siseruumi disain on vaoshoitud ja ajatu,materjalid kvaliteetauto väärilised. Kui baasvarustuse tume sisu võib veel kuidagi odavana mõjuda,siis heledates toonides ja täisvarustuses auto sõitjateruum on täiesti võrreldav Audi või mõne muu kalli prestiižiauto omaga.Seal on nii ehtsat puitu (!) kui nahka. Tihti on ka rool kombineeritud puidu ja nahaga. Kõik mis metalselt läigib, ei ole mitte petlik värvitud plast, vaid ehe kõva ja külm metall. Kõikmõeldavat saadaolevat elektri- ja mugavusvarustust kroonib eksklusiivne sinine näidikuploki valgustus (1996. ja 1997. aasta autodel see puudus).

Ruumikuselt kaotab kõnealune Passat veidi oma vanematele suguvendadele. Sedaankerega autos on tagaistujatel vähe ruumi pea jaoks ja ka jalgadel pole enam nii avar kui vanadel “headel“ aegadel.

Audi A4 kloonitud vend Passat sündis juba ajastul, mil autotööstuses kogus populaarsust platvormipoliitika. Nii istutati Passat Audi A4- ga samale alusele, mille tulemusena kattub (esiveolise) Passati veermik Audi omaga. Audi keeruline mitmikhoobvedrustus kinkis Passatile paremad sõiduomadused kui eales varem, ent muutis “rahvaauto“ varasemaga võrreldes keerukamaks ja hoolduse kallimaks.

Mootorivalik kattus samuti enamjaolt Audi analoogiga. Alumises otsas pakuti 1,6liitrist 74 kW ja 1,8liitrist 20 klapiga 92 kW mootorit. Nendest on selgelt hinnatum ja turul ka kallim 1,8liitrine variant. Samas peetakse 1,6liitrist isegi töökindlamaks ja suurema ressursiga mootoriks kui keerulisemat 20 klapiga 1,8liitrist. 1,6liitrine mootor pole linnaliikluses tegelikult üldse paha, sest aeglased ülekanded muudavad ta väikestel kiirustel rahuldavalt sõidetavaks. Paraku ammenduvad 1,6liitrise mootori jõuvarud maanteel kiiresti. Maanteel on mõlemal väiksemal mootoril ühine häda – pöörded tõusevad kõrgele ja mootorimüra muutub tüütavaks.Ka ökonoomsus pole kõige paremal tasemel (pole eriti vahet, kas on tegu 1,6- või 1,8liitrisega). Linnas võiks mõlemal arvestada umbes 10 liitriga, maanteel nii umbes 7-8 liitriga 100 km kohta. Parem variant on 1,8liitrine turbomootor (110 kW).

Kohalt võttes liigub ta nagu tavaline 1,8liitrine Passat, ent kui turbo viimaks puhuma hakkab, muutub auto iseloom kardinaalselt. Hea valik, kui otsite autosõidust väheselgi määral naudingut, ent samas peate lugu ökonoomsusest. Kütusekulu on turbomootoril linnas umbes liitri jagu suurem kui ilma turbota variandil. Turbot pole vaja karta,sest jutte nende madalast töökindlusest pole väga kuulda. Küll peate teadma, et kiirest (või pikast) sõidust tulles ei tohi mootorit kohe välja suretada, kohustuslik on seda paar minutit tühikäigul jahutada. 2,8liitrine V6 (142 kW) on parim hinna ja omaduste suhe.Selle mootoriga tuli “kohustuslikus korras“ kaasa ka nelikvedu Syncro. Pruugituna ostes on nad enamasti ka pilgeni kallist lisavarustust täis ja nii saategi endale näiteks 150 000 krooni eest auto, mida täna võib poest ka 550 000 krooni eest osta. Kütusekuluga peate lihtsalt leppima. Haruldane 2,3liitrine VR5 mootor (110 kW) on Eestis vähe levinud ning seda jõuallikat ei leia ka Audi mudelivalikust. Õlipõletajad endiselt hinnas

Suur osa Passati ostjaid eelistab üliökonoomseid diiselmootoreid. Vanemate aastakäikude autodel on nad tavaliselt 1,9liitrised (66 ja 81 kW). Sisuliselt on tegu ühesuguste mootoritega ning tuuningufirmadesse pöördudes lisatakse ka nõrgemale diislile teatud raha eest lisakilovatte. Bensiinimootoriga auto omanikule tunduvad need kütusekulu numbrid ebareaalsed, kuid omanike hinnangul kulutab diisel- Passat maanteel legaalsetel kiirustel liigeldes mitte palju üle 4 liitri ja linnas suurusjärgus 7 liitrit sajale. Sealjuures pakuvad nad piisavalt erksat sõitu. 1998. aastal lisandus ka pumpdüüsidega 1,9liitrine 96 kW diisel, mille kiirusomadused ja kütusekulu on omavahel veel suuremas vastuolus. Passatil kasutati ka Audi 2,5liitrist V6 turbodiiselmootorit (aastast 1999), mida sai kombineerida nelikveoga. Sõita on niisugusega hea,kuid tänaste diiselkütuse hindade juures kaob ära majanduslik mõte, sest tegu ei ole väga ökonoomse autoga (kütusekulu linnas umbes 11-12 ja maanteel 6-7 liitrit sajale). Mida valida?

Passati hinnad algavad praegu 80 000 krooni juurest. Kuna umbes sama auto on veel tootmises (uut esitletakse kevadel), siis ülempiiri nagu õieti polegi. Hinda mõjutab eeskätt mootorivariant, millest 1,6liitrine bensiinimootor on kõige odavam.Diislid on kõige kallimad, hinnas on ka 1,8liitrised turbomootorid. Teiseks mõjutab hinda kliimaseade (või selle puudumine) ja kolmandaks loomulikult värv.

Väikse bensiinimootoriga autot ostes erilist tarkust ostjale kaasa panna ei oska. Küll aga peaks ettevaatlikumalt suhtuma 2,8liitrisesse Syncro- mudelisse.Erinevalt Audist toimib Passati nelikvedu keerulise vedeliksiduriga, mis nõuab korralikku hoolt. Tehas käsib nelikveo süsteemi regulaarselt hooldada, seejuures vahetada süsteemi õli ja õlifilter.Tihti on see tegemata (sagedamini väljast müügiks toodud autodel) ja seetõttu ei tööta tagasild nii nagu vaja. Veel peab arvestama, et nelikveolise auto tagasild on keerulisem ja kuluvaid detaile on rohkem. Kui järsul kiirendusel tagaotsas korralik kolakas kostub, on suurima tõenäosusega läbi tagadiferentsiaali kandvad kummipadjad. Need pole väga kallid. Ühine mure Passati omanike jaoks on kehvad teed ja pidevalt kolisev veermik. Esisild on keerulise ehitusega. Mõlemal poolel on neli õõtshooba (kaks väiksemat üleval ja kaks kogukamat all), pluss veel stabilisaatorvarda “kondid“. See kõik kulub ja hakkab kolisema. Pukse ja šarniire eraldi vahetada ei saa, tuleb osta komplektne õõtshoob.Igaüks neist maksab vahemikus 1000–1500 krooni ja nii kujunebki täielikuks silla remondi eelarveks umbes 13 000–15 000 krooni. Mehaanikud oskavad soovitada vaid üht: leidke see raha ja vahetage kõik korraga ära (ükshaaval vahetades hakkavad uued ja jäigad puksid vanu ja väsinud pukse veelgi kiiremini kulutama). Lisaks tehke seda niisuguses töökojas, kus antakse detailidele garantii (VW esindustes näiteks 2 aastat). Siis püsib sild kauem vaikne ja kui midagi hakkabki kolisema, siis vahetatakse see tasuta ringi. Hooldus- ja remondikulud on kõnealusel Passatil paratamatult kõrgemad kui vanadel Volkswagenitel, sest autode arenedes tekib igasuguseid kuluvaid ja hooldamist vajavaid detaile juurde. Õnneks on varuosad pigem odavad kui kallid ning seda ka esindusest ostes. Midagi kohutavat pole isegi väiksemas plekimõlkimises, sest keredetailid on kergesti saadavad ja sugugi mitte kallid. Passati varuosi võib julgelt küsida ka lammutuskodadest.

Hooldada ja remontida tasuks Passatit kindlasti asjatundjate juures. Mitmed hooldustööd nõuavad eriseadmeid ja “peenemaid“ teadmisi kui vanasti. Lihtne näide: kui mootori remondi käigus (või isegi hammasrihma vahetades) kliimaseadme radiaator lahti ühendada (muidu ei pääse ju ligi), siis pärast see suure tõenäosusega enam pidama ei jää ja oletegi karastavast külmast õhust ilma.Õieti tehes monteeritakse terve auto ninaosa ühes tükis auto küljest lahti, painutatakse eemale ning keeratakse radiaator koos torustikuga mootoriruumist hoopis välja. Ühesõnaga – palju spetsiifikat, mis lihtinimest tegelikult ei huvitagi, kuid omanikud peavad arvestama, et tegu pole enam Golf II ajastu autoga ning need külamehed, kes JerAZ-bussi ja Volgat parandada oskasid, võivad teie Passatile rohkem kurja kui head teha.Muretuid kilomeetreid!

Autor: Martin Ruud, Fotod: Martin Ruud
www.tehnikamaailm.ee