Üks olulisemaid auto komponente, mis aitab hoida auto plekid ja stanged sirgena ning autojuhi tervena.

Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele.

Ketaspidur koosneb:   

• Piduriketas
• Pidurisupport
• Piduriklotsid

Pidurdades autot 90km tunnikiiruselt tõuseb klotside, ketaste ja trumlite temperatuur mõne hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu.

Pidurikettad

Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud.
Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud.
Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib kindlasti paremini kui ta "sisse sõita".

Piduriklotsid

Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust,pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur.

Mõned näited selgitamaks, mida takistusteguri väärtus tähendab:

Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. 

Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada.

Klotsi ja ketta vahelisele tööpinnale on sattunud õli, mis pidurdades tekkiva kuumenemise käigus muudab klotsi pinna libedaks. 

Vastvahetatud piduriklotsid tuleb alati "sisse sõita". Sissesõiduna peaks võtma normaalset sõitu umbes 500 km jooksul, kus välditakse avariipidurdusi ja pidurite töötamist suurel koormusel. Juhul kui vahetusse ei ole läinud piduriketas on sellel kindlasti juba märgatav kulumine. Paigaldatud uued klotsid pevad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale.
 
Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada!

Pidurivedelik

Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse vett, mis omakorda tekitab korrosiooni. DOT standardi järgi ei tohi pidurivedelik sisaldada vett rohkem kui 3%. Vee suurem sisaldus vedelikus annab enndast märku miinus temperatuuridel "kangeks" jääva piduripedaaliga. Samuti võivad suure veesisalduse tõttu vedelikus tekkida jääkristallid, mis mõnda ava ummistades lõpetavad pidurite töö täielikult.

Kui pidurivedeliku keemistemperatuur on

ALLA 165 Cº -SÕIDUKEELD!     
Vahetage pidurivedelik koheselt! Pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur, keemistemperaatuur on liiga madal!

ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL!
Pidurivedelik on veel kasutatav.

Üle 175 C° on korralik pidurivedelik.    
Vaheta juhul, kui õli on vanem kui 2 aastat